Selline luulesalm:
See pole tõde, mida saab mõista,
(It's not a truth to be understood,)
See pole tõde, mida saab teada,
See pole tõde, mida avastada,
See pole tõde, millel mediteerida,
see pole tõde.
Ja see pole ka see.
Mitte 2,
mitte 1,
mitte 0 (Not none.)
See on kõik mis on, ja mis pole.
(This is all there is, and isn't.)
Sellised ultra-radikaalsed sõnumid on mõistuseülesed, seetõttu midagi proovida mõistusega mõista neist on raskevõitu. Kuid mingil määral saab siiski Sõnumist rääkida, ja ka sedalaadi salme mõtestada, ja tõelähedasemalt mõista.
Ülal oleva arvu 2 osas on mõistuslikult selge, et tegu dualistlikusega/mitmesusega. Näiteks "mina ja jumal/guru" on 2, seda kohtab platoonilises kristluses, või fraseerida et tüüpilises kristluses või kristluse pealiskaudses vaatluses. Islami tüüpiline kvantiteet on midagi arvu 1 suunas, fraseeritakse küll, et leidub 1 Jumal/reaalsus, kuid seda tehes tegelikult nähtub 2 mitte 1. Ja nii edasi liikudes on enamik õpetusi pealtnäha arvu 1 ja 2 kandis, muidugi sügavamas vaatevinklis kõik õpetused räägivad mitteduaalsusest, aga tüüpiline uskik siis üldiselt on dualistlik. Ja osad õpetused ka pealtnäha on väga selgelt arvu 1 kandis, näiteks mainivad ühte kosmilist teadvust või ühte mina-identiteeti, kuid radikaalne vaatevinkel otsekoheselt eirab sedalaadi illusoorse ühe olemasolu ja sestap ka salmis esitub arv 0 või väljend "None/nothingness". Ja seda nulli-ideoloogiat mõistusega ei saa hoomata, sest see 0 ise juba ütleb, et pole ju midagi ega hoomajat, kuna hoomajaga oleks juba arvkogus 1. Ja pole ka reaalselt näilist inimkeelt, ei saa üldse midagi kosta ega tõeseks tituleerida. Igasugune inimkeele sõna eksitab koheselt, kuna tekitab objekti, ehk duaalsuse. On võimalik konstrueerida mõningaid tõelähedasemaid näiteid. Näiteks nähke unenägu, kus olete linnakohal linnuna vms, ja all sagivaid inimesi ja objekte tunnetate selgelt ühtse massina nagu supipoti supina, on selge aimdus, et reaalselt linnas sagivad tegelased nagu ka supipotis liikuvad kuubikud ei ole reaalselt mingid olendid, vaid on ühtne mass suppi ja ühtne linnasagimine, seal ei ole mingit vabat tahet, toimub automatism. Sedalaadi unenägu annab tõelähedasema pildi arvust 0.
Kuna ülemõistuse ebamaine müsteerium on mõistetamatu, siis mitteradikaalsemad soovitavad alustada elulistemate sammudega ja vältida ultimaatsemat sõnumit nagu ülal luuletuses. Esmane ilmselge soovitus on nagu teadlased soovitavad, et vaadelge objekte, seejärel kui objektid on selgemad, püüdke neid mõjutada, katsetage nende peal ja nii saab selgemaks ja tekib teaduslik tõde. Vaimse praktiseerija puhul esimene tüüpsoovitus on vaadelda igaäevaselt oma mentaalsüsteemi ja keha, kuni saab vaatlejapositsioonist selgust, mis on mõte, meel, keha. Võtab aega, et hakata tähele panema mõtteid, aga sealt edasi saab juba meele omadusi vaadelda ja mõista. Üheks märgatavaks omaduseks tekib, et meel klammerdub selliste mõtete külge, mille osas on huvi. Näiteks, tüüpiliselt ollakse klammerdunud mingi oma hobi külge, soovitakse heaks jalgpalluriks saada, siis kerkivad mõtted jalgpalliga seonduvast ja seda seetõttu et on huvi, ootused, lootused, klammerdumine jalgpallimängu osas. Nii selgub vaatlejal, et justnimelt seetõttu meeles mõlguvad jalgpalli mõtted, et on huvi selle spordi osas. Õpetajad soovitavad järgmise sammuna, et laske lahti jalgpalli huvist, mõnel see õnenstub, mõnel lihtsalt elu lõpetab jalgpalli karjääri või see ammendub, ja huvi kaob, ja enam mõttes jalgpall ei liigugi. Nii märgatakse, et meelt saab manipuleerida huvi/klammerdumise omadust arvesse võttes, ning seejärel saab teisi meeleomadusi manipuleerides meelemüra vähemaks ja juba alustada tõhusamate meditatsioonidega. See oli siis praktilisem näide, vaatlejapositsiooniga objektide tundma õppimine kuni meelemüra vähendamisega tõhusamate meditatsioonideni. Aga juba see on keerukas, kuid mitte ülemõistuse keerukas nagu näiteks ülal toodud salm. Gurud on soovitanud mitmeid trikke, lisaks huvi osas manipuleerimisele. Esmalt aga tuleks ABC-ga alustada, et mis on mõte, kuidas meelemüraga toimetada, jne. Juba pisut praktiseerijatel tekib sellise vaimse elustiiliga mitmesuguseid taipamisi, näiteks märkate millisekundi pealt, et mingi mõte hetkel peas oli kahtlemata võõrast päritolu, mitte teie oma. Näiteks, et mediteerimsie ajal võib märgata selgelt, kuidas käsi hakkab liikuma ilma teie soovita/plaanita. Jne. Kõik selliseid väiksed nägemused-kogemused viivad lähemale ja lähemale tõele. Andekamatel võib paari aastaga sedalaadi selgem arusaam tekkida, ja sealtmaalt juba on valmidus ka lugeda radikaalsemat sõnumit, sh ülal olevat salmi. Aga lausa võhikule, kes pole üldse alustanudki teekonda, on enamasti võimatu Sõnumist miskit aru saada. Võibolla väga praktiline soovitus olekski, et tehke algust ja lihtsamatest asjadest. Ka teadusmeetod ise soovitab seda, tegelege, vaadelge, uurige. Praktiliselt on väga raske osasid asju teostada, näiteks valgustunud räägivad, et neil on raskevõitu olnud lahti lasta oma perekonnast. Meenus veel nüüd, et vaadelge näiteks kanaliha eetilisuse aspekti, et see ju illustreerib, et loomulikult te nõustute, et kanafarmid on ebaeetilised, kuid kuna te sellegipooelst ignorantselt edasi kanu sööte, siis see illustreeribki kuivõrd raske on tegelikult lahtilaskmis protsessid või vaimsemalt fraseerides: ignorantsuse kaotamine. Mentaalsüsteem sisaldab rohkelt raskelt murtavaid programme. Kuid ultimaatne sõnum on veel komplitseeritum, või nimetagem seda põhiprogrammiks, kui mainitud kanaliha-ignorantsused jms. Näiteks, kas fraas "illusioon on see, et illusiooni pole" juba mõistuslikult hoomates jõuab kohale? Ka see nõuab pingutust, et sellest aru saada. Aga selline mitte-radikaalne soovitus ABc-ga alustada neile, kel mingi tõmme vaimsuse osas näib esinevat.
Üeldakse, et on 2 teed, üks on vaimsel teel ebaõnenstujate tee, kes jäävad maagia-kütkesse, neid võib nimetada maagideks, teised, kes sealt edasi liiguvad nimetatakse valgustunuteks. See on muidugi selline üldistav elutarkus. Kuid kes vaid ABC-tasemele jääb, siis neile on elus kahtlemata kasu, kuna igasugune tõelähedus on parem kui kaugus, kui nii väljendada. Sedalaadi õpetuslikke jutte on mõistlik lõpetada ultimaatse vaatevinkliga, et tegelikult pole õpetused kuhugileviivad, pole õpetusi, õppijaid, ega sihtpunkti. Selline juhulõng luuletuse kohta seekord. Head luuletusi.
