Need audio-raamatud on praktiline elulähedane spirituaalsus ja mitte elukauge filosoofilisem.
Sellise stiili puhul te kirjutaks raamatu, mis räägib majapidamistöödest, et kuidas neid osavalt teha ja samal ajal räägite juurde millises meeleseisundis teostate töid.
Konkreetselt tema majapidamistöödest ei räägi, vaid tapmisest. Sport, sõda jms on üldiselt vaimsuse vastand, kuna tegeleb kehaga, kinnistub kehasse, aga vaimsus on kinnistumise vastand, ja eriti selgelt keha-ülene temaatika, transendentne keha osas, mittemateriaalne. See teeb tema raamatud unikaalseks, kuna vastandlikult esitab ülimateriaalset temaatikat ja sinnajuurde spirituaalsust.
Vaimsus alustab välistamistest, eitamistest, legendaarse fraasiga "ei see ega too" ja valdkonna sõnavara sisaldab samuti eitamise eesliiteid, näiteks: mitte-kahesus, mitte-duaalsus. Oma raamatutes on ta leiutanud sellise huvitava sõna: Un-born ehk sündimata, Mittesündinu, mis tähistab tüüpilist vormituse ja ajatuse ideed kus miski pole alanud ega sündinud kunagi, vaid alati olemas olnud. Ka arvutimängudes kasutatkse kogematta leidlikku sõnuvara ja ideid, näiteks on mäng, kus on termin UnDead.
Mulle meeldis leidlik uudne sõnavara tema raamatutes, ja vastandlik temaatika (vaimsus ja mitte-vaimsus samade kaane vahel). Mõned naljakad õpetused, nagu hoidu seksist kuna naine võib olal spioon, kes üritab tappa- selline kogemus kirjanikul oli ja nalja teeb, et seepeale kosotatakse resoluutne õpetuslause raamatusse, elujuhis.
Võibolla sobivad tema raamatud, kellele meeldib sõjatemaatika. Tänapäeval pole enam samurai-ajastut, seetõttu ka selline ajaloo hõnguline teema.
Pühendumise jõu kasvatajad võivad miskit leida raamatust, näiteks ärimehed, sportlased.
Vaimsus on ikka sama igalpool, lihtsalt natuke erineva nurga alt selgitatakse.
Meenub veel, et ega eesti kirjanduse puhul pole jaapani-kandi kultuuri osas eriti tõelähedasi teadmisi, kuna keelt on raske tõlkida ja riik asub kaugel. Nõuka-aegne kirjandus ja tolle aja vanad filmid süstisid näiteks eestlastesse uskumuse, et tee joomine on sealkandis üli oluline ja populaarne ja väga vaimne asi, lausa tituleeritud meditatsiooniks. Sedasorti valeuskumused paistavad eestlaste puhul sageli intervjuudes välja, mainivad teejoomisi ja sümbolite joonistamisi jms tõekauget. Kunagised budismi teemalised promo filmid süstisid samuti sedasorti valeinfot, näiteks, et võitlus-alade mungad on väga vaimsed- tegelikult ei ole ja Youtube's endised "mungad" selgitavad seda selgelt.
Ma olen kuulanud tema kõiki audioraamatuid, ja kuulamine on samuti tähelepanu objekt, nn Mindfulness on olemine, kus jälgitakse helisid ja lõhnasid. Selleks, et see Mindfulness toimima hakkaks on suhtumist vaja kalibreerida, näiteks mitte-sildimistamist harjutada ja nn juuniorilikku uudishimu kasvatada- viimane tekib automaatselt ka ise edasijõudmise korral, kuna saavutatakse uudne maailmavaade kus asjad näivad uudsena. Kui teada, kuidas maailm näib hiljem, siis luuaksegi õpetus, mis juba ettevalmsitavalt juurutab uut olemist.
Kuulamisega saab mitmet moodi harjutada, üks populaarseim efekt on oma mõtete peatamine. Mulle on lugemine andnud palju kogemusi, näiteks mürarikkas väljakul telefonist artiklit lugeda. Aga kui seal lugemiseasemel hoopis müra kuulata, sisi ei ole miskit eriti õnenstunud- nieit tuleb katsetada ja sisi valida sobivaim liik.
Niiet head raamatute lugemist, kuulamist, loomulikult on oluline rääkida raamatu lugemise järel, see on nagu olulisem kui raamatu lugemine. Näiteks mina praegu tegin näite rääkimise ja see omab suuremat väärtust kui alltoodud 5 raamatu läbimine.
Tema raamatud:
...
https://imgur.com/xlKibDh
