Vaimse ärkamise momenti kirjeldavad mitmed une kujundiga, näitlikustades, et uinumine saabub kontrollimatult, ja, et kui see on saabunud siis teadvale tagasi tulles ei mäletata uniumise momenti. Sestap ka kasutatakse terminit Ärkamine. Sügavat und kasutatakse lisaks näitlikustamiseks, et sel hetkel midagi ei eksisteeri. Vaimset ärkamist kirjeldatakse sageli ka kui unest üles ärkamist, kuna saabub selgus, et oldi mitte reaalsuses, nii ka vaimse ärkamuse puhul esineb selge arusaam muinasloost kuid see ei esine enam muinasloo tehelasele ega ka kellelegi teisele, esineb vaid näiline protsess, see on ülemõistuslik hoomata. Harjutusena võib proovida tajuda mingit protsessi ilma obvjekte tajumata. Üks selline tuntud harjutus on näiteks värvide tajumine, vaadatakse punast autot või õuna niiet tähelepanu haarab vaid punast värvust ilma mingite mõtemullideta auto objektist. Jt sellised harjutused, näiteks proovida aduda, et pole olemas taimeobjekte vaid protsess Taimetamine. Sellised harjutused on radikaalse vaatevinkli järgi kasuto müra.

Hiljutised vestlused on rõhutanud populaarset terminit Juba. Seda rõhutatakse eesmärgiga otsimist peatada. Otsimise termin on üdini duaalne, vaadatakse vasakule ja paremale, et leida, sisse ja välja, ühtmoodi ja teistmoodi, mitmetes polaarsustes. Tuntud väljend Lahendus on nina ees lükatakse radikaalide poolt samuti ümber, ja ümberlüke toimub sônaga Juba. Mitte siin ega seal, see ega too, vaid juba esinev, juba kohal kui kasutada dualitlikku koha adjektiivi. Niiet mõtiskluseks siis populaarne iva, et kõik otsitav on juba olemas.

Hiljutistest vestlustest meenub veel kannatuste leevendamise argument, ultimaatne tõde on et leevendus meetodid on illusoorsed, näilisi kannatusi ei saa leevendada ega mõjutada. Ja laus ultimaatselt võttes pole reaalselt polaarset kannatuse objekti ega ka kannatajat.

Spirituaalse ärkamise terminit võib kogemuseks tituleerida, see siis esineb muinasloo raames. Justnagu arvuti ekraanil olev lugu näitab maagilist hetke, nimetades selke Kundalini kogemuseks.

Vaimse Pilguheidu terminit sageli väärkasutatakse ja tuleks kasutada spirituaalse kogemuse terminit. Reaalne pilguheit tähendab 100% minatunde kadumist, 99% puhul pole termin korrektne. Näiteks vaimse ärkamise kuu on pendeldav, need on pilguheidud, näiteks kuskil siin jagatud video on pilguheidu näide, kus vene vaimleja ühel hetkel "kadus ära" köögis istumise ajal.

Monoloogi/muinajutu stiilis esse.
Põhi sõnum on terminis "haip", eesti keeles polegi sellele sõnale vist vastet.
Head arutölust.

Quote from: OP on 27 Aug 2024

...

Lugedes seda esseed märkad soovitusi kuidas elada ja olla. Näiteks soovitatakse mitte ihalda, ahnitseda, ja selgitatakse juurde, et kõik see illusoirne/ajutine ei too tegelikult õnne kuna ultimaatne reaalsus ehk õnn on juba olemas ja vaja on seda vaid märgata.

Sedalaadi õpetussõnalikke sokvitusi võib näha kui naiivseid, kui vaadata radikaalsema valdkonna caatepunktist, ja ka eksitavana. Kuid, eirates õpetussônade sisu ja nähes nende kõrvalefekti, siis nad kahtlemata viitavad ja vihjavad sellele mis On. Seetõttu igasugune essee ja mõttelõng on kasulik kui soovida hinnangut anda, kui soovida poliit/diplomaat korrektne olla, siis fraseerida, et ega nad kahjulikud pole.

Sellised mõtted esseed lugedes seekord.

Selles postituses fraseeritud teekonna valimine on muidugi näiline. Näilisuse mõiste eeldab nägemise võimekust/nähtust, mis omakorda on omistatud vaataja/vaatleja subjektile. Teekonna valimine ja muud valimised näivad esinema vaatlejale, valimiste konseptsioon eeldab valijat, pilooti. Niipea kui pilpot eemaldada, selgub, et valikuid pole, on anarhiline automatism. Näilisuse termin tähistab näiteks ka seda, et supi komponendid tantsivad, nii see võib tunduda väikelapsele. Vaimsuse valdkonnas näilisus käib kõige duaalse kohta, kogu objektimaailma kohta. Kõik on näiline, vôi fraseerida, et näib nagu oleks objektid, korrapärasus, valikud, pilved, ja muu. Sh teekonna valik on mitmeti illusoorne, tõelähedasem on fraseerida, et mingit teekonda ega enesearengut reaalselt ei eksisteeri, lihtsalt näib et mingi nähtus toimub kui teekond. Ufonaudile või sipelgale võib näida inimese teekonna valik ja muud protsessid millegi muuna, näiteks tantsuna.  Intellektuaalselt sinnamaani ka mõistmise lagi ulatub, rohkemaks tõelähedasemaks adumiseks võib kerkida selline kaevelik harjutus, kus näiline subjekt tänaval jalutades vaigistab minatunde miinimumilähedale ja adub, et ilma selleta ümberringi kõik toimub automaatselt pilootideta, tekib autentsem adumine et kõik näib. Sedalaadi nähtusi võib tituleerida harjutusteks, või ka pilguheitlikeks adumisteks. Enesekaevikud harjutused kerkivad harrastajatel plaanimatult, kuid ka näilise kavatsetud harjutamise teel esineb sügavamaid adumisi.

All mainitud kahe mõõgaobjekti puhul suhtumist kui ühte relvakonstruktsiooni, võib tituleerida kui avardunud tõelähedasemat tähelepanu, sedalaadi avardumine progresseerub ultimaatselt sinna, et tegelikult kombineeritud  üks mõõk pole ainult 2 mõõka vaid ja nende käsitleja kolmanda objektina. Matemaatiliselt kirjeldatuna liigutakse arvu 1 suunas, ja väljendatakse sageli kui maailmaga lahutamatu üks seotud subjekt olemist. Nii jôutakse adumiseni, et ühe terviku puhul vaid näivad esinema osakomponendid. Termin Näima on valdkonnas seetõttu ka väga populaarne. Eesti k võib passida ka Paistmise sõna jt.
Illusoorsuse termin tõlgiti inglise keelde eksitavalt. Lähteallikates on see sôna pigem MitteReaalne.
Meistrid mugandasid ja lihtsustasid õpetuslikke väiteid, nii on ka illusiooni alased õpetuslaused sageli pealtnäha eksitavad jms.
Kogu inimkeel on eksitav, nii on ka eelpool mainitud meistrid jm näilisus tegelikult tõekauge, kuid kirjeldamatut pole võimalik kirjeldada niikuinii, inimkeel oma dualistliku subjektipõhise olemusega püüab teha parimat tõe esitamiseks.

Sellised mõttekerkimised vana postituse kohta.

Vana tuntud ütlus, et pole oluline, millise meetodi/tee valime. Näiteks nn sõdalase tee kohta on zen-koolkondades näiteid )Miyamoto Musashi, "two swords as one").

Essepangas üks kirjutis omab sellist illustratsiooni ja selgitab, et pildil pole tegelikult ühtegi persooni. Illusiooni temaatikas on tuntud selline jada, et esmalt selgitatakse, et nn Ego loob illusioone, ning jadalõpuks selgitatakse, et tegelikult Ego on ise illusioon. Tuntud teema on ka valgustuse otsimine Ego poolt, kus näitlukustatakse, et Ego  ehk kurjategija võtab hea politseinku rolli ja hakkab kurjategijaid otsima. Meenub veel nüüd, et Egoks tituleeritakse igat konseptsioonimist, näiteks kui mõistetakse intellektuaalselt mittekahesuse temaatikat.
Essee lisab juurde, et mittekahesus ise ei mõista mittekahesust.
Esseed üritavad ilmestada esseeformaadis mittekahesust. Kirjeldamatut ei saa kirjeldada, kuid öeldakse, et saab suuniseid anda. Seejuures suunised pole kaudsed kirjeldused, vaid pigem koaanilikud meeleraputused.


https://i.imgur.com/eANWdcQ.jpeg

Artikkel reaalsuse tajumisest, peamiselt psühholoigia vaatevinkel.
Igasugune masin ja ka aju kui masin on viivituslik, kasvoõi kõigest 1 millisekund kuid viivitusega. Seetõttu juba psühholoogia kahtleb kui realset reaalsust nn teadvus teadvustab. Ka inimese silm on nõrk optiline seade ja võtab hämarat pilti sisendiks, nagu vaataks läbi uduse klaasi, ja seejärel udune pilt töödeldakse täpsemaks aegamisi viivitusega. See tekitab veel rohkem kahtlust reaalsuse reaalsusest, kuna pole kindel kas see uduse pildi teravustamine on ikka korrektne protsess või mitte. Nii ka artikkel sammub ja filosofeerib.

Võib ka hüpata muudesse teadusharudesse nagu keeleteadus ja küsida, et mida see reaalsuse termin üldse endast kujutab. Ja löpuks ega kõik taandub uskumisele, et on mingi reaalne piloot, kes siis tajub ja juhib ja teeb, ja see mis ta tajub on reaalsus. Kui proovide defineeride sedalaadi suuremaid termineid ilma illusoorse isiku terminita, ega siis ei õnnestugi. Isegi õuna definitsioon lõpuks maandub kuhugile sinna, et tegu vitamiini pommiga kelkegile illusoorsele.

Mittekahesus ja religioonid mõlemid selgitavad, et jumal on kirjeldamatu, st seda ei saagi kirjeldada ega defineerida ega mõista, see on ülemõistulik, miski mida ei saa mõista. Esineb mõningate kirjeldusviiside proovimist, kas psühholoogia abiga vms, kuid see kunagi kuhugile ei jõua, küll aga näib et justkui liiguks tõelähemale. Mittekahesuse Sõnum on brutaalse loomuga, ja ütleb, et reaalsust ei saagi mõista ja jumalriiki jõudmiseks pole ühtegi retsepti. Niisugune lootusetu olukord. Ja sellist lootusetuse mõttelõnga inimmeel suudab arendada, kuid kujutlegem nüüd ette, et on asju mida ta eales ei suuda hoomata, ja seda mittesuudetavat võibki nimetada reaalsuseks. Selline omamoodi definitsioon tuli nûüd, eitusterohke loomuga.

Head artikli ligemist ja arutlegem edasi sealt kuhu soojenduskomjentaariga jõudsime.

...

https://www.youtube.com/watch?v=xkHa4qloNNw

Materjale Koaanide kohta, rohkelt harjutusi, lauseid jms:

Quote from: Mannu on 03 Jun 2024

...

Vaatasin kõik materjalid läbi ja kerkis mõte: kas ka duaalne/egoistlik näiline persoon saab luuya koaane oma intellekti ja mõne ajutise Piguheidu baasil? Kas keegi soovib vastust anda? minul on vastus olemas, ma ei küsi seda teada saamiseks. Ootan vastuseid.

Lääne suurlinnades on erinevaid religioone rohkelt ning sotsialiseerumine vaba. Nii on igapäevane, et vestled igapäev nn võõraste inimestega. Huvitav on sõnavara ja muu käitumise najal saada isiku religioonist vigje. Loomulikult Sikhide turban ja moslemite riietus reedevad juba eos, kuid kuidas on lood kui satud vestlema valgustunuga? Nende puhul iga valdkonnaline saab koheselt äratundmist kui kuuleb nende põhitermineid, nagu Nähtavasti jms. Väljend On mis on, on levinud jms.

Ma ei ole alla 1% londoni vähemusi omateada kohanud veel, näiteks Janismi esindajaid. Janism lihtsustatult on loodussõbralikkus, sugulased on aafrika usundid ja ka eesti illusoorne maausk. Ametlikult janiks paljud end ei identifitseeri, kuid mediteeriv taimetoitlane on põhimõtteliselt jani. Looduslähedasi religioone me oleme käsitlenud, nende vaimne rada on selge, suurt miskit üle korrata nende puhul pole.
Muidugi on pisut aeganõydvam eristada islami koolkondi, 2 peamist suunda, aga nagu öeldud, siis moslemi äratundmine on lihtne. Erinevate Hindude alakoolkande tundmine on samuti pisut aeganõudvam Läänes, indias muidugi erinevad joonistused laubal vihjavad kohe. Erinevad töökaaslased panevad töölauale reetvaid pisiskulptuure ja muud vihjed.

Eesti puhul on õnneks tekkinud kuuldavasti mõnetuhandene moslemite kogukond. Lisaks kuuldavasti on mõned kümned kundaliini-orientatsiooniga Sikhid, need pole ametlikult päris Sikhid, aga maailmas ongi Sikindusega nii nagu on, et kui nad nii end identifitseerivad siis nii tuleb neid nimetada. Eesti kunda-sikhid tunnete ära privaataeroobika saalidest valge riietusvärvi järgi.

Meenub veel kogemusi hübriid uskumustest, näiteks üks nn vanausuline prantslane kunagi andis mulle kingituseks valgustava õppetunni, kui peale tema keedupoti laenamist, informeerimist, hoolikat pesu ja kirjalikku tänu oli reaktsiooniks, et pott asetati köögis püharaamatule Puhastuma üheks ööpäevaks. Ametlikult ükski religioon ametlikult nii ei käitu, seetõttu nimetan nimetan neid hübriid religionistideks jms, spirituaalne vanausuline.

Muidugi on lisaks religiioni tiitli järgi klassifitseeriva rassismi kõrval ka psühhiaatria mõõde, pole raske nartsisisti ja sotsiopaati diagnoosida.

Kui küsida, et mis kasu on kui elu tunda nii hästi, et oskab äratunda religioone ja muud elus, siis ultimaatne vastus muidugi on, et ega mitte millegist ega muyst dualismist pole ultimaatselt kasu. Niiet otseselt eesmärk saada elu ja valdkondi tundma valgustumiseni otseselt ei vii. Kuid eluvoog oma kogemustega õpetab automaatselt ise elu, näiteks kasvõi vestlemine ja äratundmine tänaval teeb seda, seega ega elu ja eluõppimist vältida vabatahteliselt ei saa isegi mitte dualistlikus tasandis. Nii ka minul on viimase ca 10ne aastaga ilma erilise taotluseta saanud kõrvalefektina selgeks kuidas äratunda religioone jne.
Kui soovida näha kasu, siis üks kasu vaimsuse valdkonna tundmisel on, et duaalse maailma seaduspärasus näib on et see mis on meele sees see manifesteerub sagedamalt. Näiteks siis, et mõtted näivad kerkivat eelnevate mõtete baasil, kui mõttes on hispaania keel siis märkategi hispaania poode rohkem ja kogete latiino sõnumit seisundites, unes, elus jne sagedamalt. Mul on näiteks nähtavalt rohkem spirituaalseid kogemusi elus olnud kuna see teematika on mõtetes sagedamalt, ja kogemuse esinedes on kogemus teadlikum või isegi juhitav ja suunatav. Seetõttu vähemalt praktilises plaanis on kasu valdkonna tundmisest. Muidugi võib alati ka mainida, et nn resonants näib tekkivat kui valdkonnaga tegeleda, niisama tshunglis ignorantselt valdkondadest eemal üksi toimetades ei näi resonantsi tekkivat, näitena siis on enamus valgustunud päris laia ülevaatega valdkonnast. Niiet võib nimetada kasulikuks kui tunnete oma valdkonda pisut. Minu arvates on vestlemine põhimeetod valdkonna tundma õppimisel. Näiteks Eesti puhul vaimsuse vestlusfoorumeid pole eriti, kuid olen soovitanud siin sageli Liiva facebookis vestelda, tegu on laialdase silmaringiga isikuga, tema enda tütar on moslem ja ta ise kursis paljude muude religioonide ja asjadega. Lihtsalt minge rääkige selliste inimestega ükskõik millest, tehke näiteks selline jututeema nagu käesolev postitus religioonide äratundmisest, päris kapsakasvatuse või poliitika teemal lausa vast ärge tõsyatage, aga vähegi valdkonna alast ja nii sünnib rääkimine mis avab teile valdkonda. Nii Liiv, mina kui teised kahtlemata reageerima mitme vaimse vaatevinkli kohast mis annavadki teile vaimsust ja ülevaadet. Ignorantne käitumisviis, et lähen loen-ahmin valdkonnast ülevaate, ei toimi ilmselgelt, nagu ka võõrkeele õppel ei toimi kui ostate lugemiseks keeleõpiku, kui aga lähete vestlema natiivse keelevaldajaga, siis toimib, nii on.

Ülal mainitud kapsa teemal võib edasijõudnu vahel vaimsuse vastevinklist loomulikult rääkida, temaatika tõenäoselt läheks budistliku vesiroosi teemale esmalt, kuna kapsal ja vesiroosil sarnane vorm.  Aga üldjuhul kapsas pole soovituslik teema.

Ülal mainitud alla 1% populaarsusega religioone on muidugi teisigi peale janinduse, aga üle 1% esinemise usundeid kogeb muidugi sageli, budismidest erinevate kristluse suundadeni. Kui meenutada siis ilmselt oleks liiga pikk mõlgutuks, näiteks olen vestelnud isikuga kes kannab püramiide peakattena, mäletatavasti postitasin ka tema foto mõni aasta tagasi valdkonna foorumisse. Meenus nüüd ka vandenõu teoreetikuteks tituleeritavad. Praktilise soovitusena siin soovitaks vaimselt, et püüdke end ära kaardistada ja määratleda. Eestlase puhul kindlasti populaarne on illusioon, et ollakse looduslähedased, sellest illusioonist püüdke kindlasti lahti saada. Kristlikku olemust kahtlemata on enamikes eestlastes, seal samuti soovitus kaemust teha, sageli on varjusuhtumine et ei ole kristlikku olemust ja ollakse kristluse vastu varjuliselt. Nn esoteerikuteks tituleeriva identiteedi puhul kaevelgem kas tegu ikka esoteerikaga kui mitte kuskil internetis eestis esot ei räägita. Kindlasti on nö Villido usulisi, nende äratundmisel põhitunnus on vaatleja positsiooni baasil mõlgutused. Meenus veel nüüd grupp, kes sageli head soovivad ja juurde ütlevad, et tavaliselt nende tõotused ka täituvad. Mulle on mõni harvem töökaaslane nõnda sajatanud, ja siis olen aru saanud et ju mingi satanismi-sarnane spiritualism. Ainult 1 kord on mul olnud kogemus mitme identiteediga isikuga, nende puhul on pilk klaasistunum või kuidas fraseerida, adub selgelt, et kehameedium on kontrollitav millegi piloodi poolt, ja võib ümber lülituda teie enda silme all hetkega teiseks persooniks. Pikk spekter ja ega elu on lühike, et kõiki jõuda kogeda. Vaimsuse valdkonna teadmistest on sedapuhku kasu, kogemustepeeker ehk puzzlepilt täiustub kogemustega ja pilt elust ja reaalsusest täiustub. Kui keegi on psühholoogia alal resoneeruv, siis harjutusena soovitaks Eesti riigikogu istungeid vaadata ja kasrdistada persoone. Selline metoidiline harjutussoovitus riigikogulaste persokaardistamisel viib päris kindlasti lõpuks budistliku ensekaemuse põhiküsimuseni. Sama küsimuseni peale vaimlejate ja psühhohuvilistele jõudis isegi Ämblikmees oma filmis. Niiet ega teekond, issanda teed, on erinevad.