Vaimse ärkamise momenti kirjeldavad mitmed une kujundiga, näitlikustades, et uinumine saabub kontrollimatult, ja, et kui see on saabunud siis teadvale tagasi tulles ei mäletata uniumise momenti. Sestap ka kasutatakse terminit Ärkamine. Sügavat und kasutatakse lisaks näitlikustamiseks, et sel hetkel midagi ei eksisteeri. Vaimset ärkamist kirjeldatakse sageli ka kui unest üles ärkamist, kuna saabub selgus, et oldi mitte reaalsuses, nii ka vaimse ärkamuse puhul esineb selge arusaam muinasloost kuid see ei esine enam muinasloo tehelasele ega ka kellelegi teisele, esineb vaid näiline protsess, see on ülemõistuslik hoomata. Harjutusena võib proovida tajuda mingit protsessi ilma obvjekte tajumata. Üks selline tuntud harjutus on näiteks värvide tajumine, vaadatakse punast autot või õuna niiet tähelepanu haarab vaid punast värvust ilma mingite mõtemullideta auto objektist. Jt sellised harjutused, näiteks proovida aduda, et pole olemas taimeobjekte vaid protsess Taimetamine. Sellised harjutused on radikaalse vaatevinkli järgi kasuto müra.

Hiljutised vestlused on rõhutanud populaarset terminit Juba. Seda rõhutatakse eesmärgiga otsimist peatada. Otsimise termin on üdini duaalne, vaadatakse vasakule ja paremale, et leida, sisse ja välja, ühtmoodi ja teistmoodi, mitmetes polaarsustes. Tuntud väljend Lahendus on nina ees lükatakse radikaalide poolt samuti ümber, ja ümberlüke toimub sônaga Juba. Mitte siin ega seal, see ega too, vaid juba esinev, juba kohal kui kasutada dualitlikku koha adjektiivi. Niiet mõtiskluseks siis populaarne iva, et kõik otsitav on juba olemas.

Hiljutistest vestlustest meenub veel kannatuste leevendamise argument, ultimaatne tõde on et leevendus meetodid on illusoorsed, näilisi kannatusi ei saa leevendada ega mõjutada. Ja laus ultimaatselt võttes pole reaalselt polaarset kannatuse objekti ega ka kannatajat.

Spirituaalse ärkamise terminit võib kogemuseks tituleerida, see siis esineb muinasloo raames. Justnagu arvuti ekraanil olev lugu näitab maagilist hetke, nimetades selke Kundalini kogemuseks.

Vaimse Pilguheidu terminit sageli väärkasutatakse ja tuleks kasutada spirituaalse kogemuse terminit. Reaalne pilguheit tähendab 100% minatunde kadumist, 99% puhul pole termin korrektne. Näiteks vaimse ärkamise kuu on pendeldav, need on pilguheidud, näiteks kuskil siin jagatud video on pilguheidu näide, kus vene vaimleja ühel hetkel "kadus ära" köögis istumise ajal.

Käesolevat lauset lugedes ekraanilt lausume sisemise häälega lauset. Kõrvalolija ei kuule kuid lugeja kuuleb nn sisemist heli. Osad loevad omase hääletooniga, osad muudavad hääletooni sarnaseks lause autoriga. Selline sisemine kõne esineb igapäevaselt mõtiskledes, mitte ainult siinse teksti lugemisel.
Saab teha sellise harjutuse, et loe sisemise häälega 1st 5ni nii et esinevad ka môttepildid numbritest. Seejärel korda harjutust ilma piltideta, seejärel piltideta ja ainult sisemise häälega. Selgub, et 99+% inimesi omavad sisemise hääle vôimet, aga osadel haruharvadel see võime puudub. Mônedel on visualiseerimisega raskusi, mõnedel raskusi harjutuse sammuga nr 2 või 3.
Võib ette kujutada arvutimängu/videot kus on ekraanil tegelased eri võimekusega, kasvõi näiteks kirjeldatud sisemise kõne võime erisustega. Sedalaadi tegelasi kutsutaksegi Tegelasteks, või ka Avatarideks, ing k Character. Sageli valgustunud kasutavad väljendust enda kohta:  see Tegelaskuju siin. Nende jaoks on ilmselge, et nn päriselu on sama mis arvutimäng tegelastega. Arvutimängus paistab olema mingi reeglistik, näiteks näib seal olema liikumine ja otsuste tegemine, valikud, vaba tahe, erinevad võimed jne. Tava inimestele on intellektuaalselt mõistetav, et arvuti ekraanil toimuv pole ehtne. Ühelt pool on see värviliste punktide mass, teiselt poolt pole seal tegelaskuju vaba tahet vaid ekraani ees klaviatuuri kasutav olend mis otsusteb. Võib aduda, et tegelikult kogu arvutimäng on ainult näiline reaalsus, ainult paistab et seal on mingi intelligentne universum. Sarnaselt on ka nn päriselu inimestega tegelikult kõigest näiline. Esineb illusioon, et on otsustavad inimesed, ja reeglistik nagu gravitatsioon ja inimeste võimed ja oskused. On võimalik mõneti aduda, et tegelikult pãris maailm on sama näiline nagu arvutimängu sees, ning sarnane nn teadlike unenägudega. Adumise katseks võibki võtta harjutuse, kus ettekujutada, et päriselu on nagu arvutimäng tegelaskujudega. Ja teha seonduvaid sarnaseid muid harjutusi. Näiteks vaatlejapositsioonis vaadelda oma otsusi ja tegemisi ning proovida tunnetada, et nn mina neid otsusi ei teosta. Tulemuseks võib tekkida taipamine, et näiline reaalsus on väga sarnane arvutimängu omale. Ultimaatne tõdemus oleks, et nii arvuti ja arvutimäng kui ka mina ja päris elu ja maailm, on kõik ûhes teatri etenduses, üks muinaslugu, mitte et arvuti ekraan oleks tõekaugem kui päriselu. Ing k termin Story tõlkub kui muinasjutt, ja seda kasutatakse valdkonnas kui vormilise elu kirjeldamist. Näiline elu on nagu multifilm, arvutimäng, unenägu.

Multifilmi, arvutimängu tegelaskuju ei saa kuidagi väljuda multifilmist ega aduda, et teda ümbritsev pole reaalne. Nii ka nn päris elus ei saa minatundega persoon aduda et tegu pole mingi intelligentse universumiga vaid pigem kaootilise anarhiaga.

Õpetused püüavad esmalt vaatleja positsiooni praktiseerida esimese sammuna. Vaadelda ja vaatluse käigus esineb märkamisi. Näiteks vaadelda kuidas teostab ülal mainitud sisemise hääle kole harjutust, ja sellekäigus märgata ühtteist kuni ultimaatsemate märkamisteni, milleks on, et tegelikult ei eksisteeri vaatlejat ega nn mind, vaid esineb vaatlemise nähtus, ja see on näiline nähtus nagu ka kõik muu on näiline.

Monoloogi/muinajutu stiilis esse.
Põhi sõnum on terminis "haip", eesti keeles polegi sellele sõnale vist vastet.
Head arutölust.

Quote from: OP on 27 Aug 2024

...

Lugedes seda esseed märkad soovitusi kuidas elada ja olla. Näiteks soovitatakse mitte ihalda, ahnitseda, ja selgitatakse juurde, et kõik see illusoirne/ajutine ei too tegelikult õnne kuna ultimaatne reaalsus ehk õnn on juba olemas ja vaja on seda vaid märgata.

Sedalaadi õpetussõnalikke sokvitusi võib näha kui naiivseid, kui vaadata radikaalsema valdkonna caatepunktist, ja ka eksitavana. Kuid, eirates õpetussônade sisu ja nähes nende kõrvalefekti, siis nad kahtlemata viitavad ja vihjavad sellele mis On. Seetõttu igasugune essee ja mõttelõng on kasulik kui soovida hinnangut anda, kui soovida poliit/diplomaat korrektne olla, siis fraseerida, et ega nad kahjulikud pole.

Sellised mõtted esseed lugedes seekord.

Las minna mis läheb,
Las tulle mis tuleb,
Leia mis jääb.

“Let what comes come.
Let what goes go.
Find out what remains.”
― Ramana Maharshi

Sedalaadi teradest on tuntuimaks slõuganiks kujunenud Let It Go/Flow. Budistlikus keeles klammerdumise idee. Ultimaatselt pole voli, ja sedalaadi õpetused tugevdavad näilist ego.

Ůlemine tarkusetera on Buda Kõik on ajutine ideology refraseering.

Venekeelne video valgustunust, huvitavad metafoorid, näiteks, et väike laine küsitleb suurematelt lainetelt eksitentsiaalsust.

https://imgur.com/fcT0Pwd

...