Recent Posts

Pages: [1] 2 3 ... 10
1
Jututuba / Re: Mis on loffe?
« Last post by Naut on 17 Apr 2025 »
Vaimse ärkamise momenti kirjeldavad mitmed une kujundiga, näitlikustades, et uinumine saabub kontrollimatult, ja, et kui see on saabunud siis teadvale tagasi tulles ei mäletata uniumise momenti. Sestap ka kasutatakse terminit Ärkamine. Sügavat und kasutatakse lisaks näitlikustamiseks, et sel hetkel midagi ei eksisteeri. Vaimset ärkamist kirjeldatakse sageli ka kui unest üles ärkamist, kuna saabub selgus, et oldi mitte reaalsuses, nii ka vaimse ärkamuse puhul esineb selge arusaam muinasloost kuid see ei esine enam muinasloo tehelasele ega ka kellelegi teisele, esineb vaid näiline protsess, see on ülemõistuslik hoomata. Harjutusena võib proovida tajuda mingit protsessi ilma obvjekte tajumata. Üks selline tuntud harjutus on näiteks värvide tajumine, vaadatakse punast autot või õuna niiet tähelepanu haarab vaid punast värvust ilma mingite mõtemullideta auto objektist. Jt sellised harjutused, näiteks proovida aduda, et pole olemas taimeobjekte vaid protsess Taimetamine. Sellised harjutused on radikaalse vaatevinkli järgi kasuto müra.

Hiljutised vestlused on rõhutanud populaarset terminit Juba. Seda rõhutatakse eesmärgiga otsimist peatada. Otsimise termin on üdini duaalne, vaadatakse vasakule ja paremale, et leida, sisse ja välja, ühtmoodi ja teistmoodi, mitmetes polaarsustes. Tuntud väljend Lahendus on nina ees lükatakse radikaalide poolt samuti ümber, ja ümberlüke toimub sônaga Juba. Mitte siin ega seal, see ega too, vaid juba esinev, juba kohal kui kasutada dualitlikku koha adjektiivi. Niiet mõtiskluseks siis populaarne iva, et kõik otsitav on juba olemas.

Hiljutistest vestlustest meenub veel kannatuste leevendamise argument, ultimaatne tõde on et leevendus meetodid on illusoorsed, näilisi kannatusi ei saa leevendada ega mõjutada. Ja laus ultimaatselt võttes pole reaalselt polaarset kannatuse objekti ega ka kannatajat.

Spirituaalse ärkamise terminit võib kogemuseks tituleerida, see siis esineb muinasloo raames. Justnagu arvuti ekraanil olev lugu näitab maagilist hetke, nimetades selke Kundalini kogemuseks.

Vaimse Pilguheidu terminit sageli väärkasutatakse ja tuleks kasutada spirituaalse kogemuse terminit. Reaalne pilguheit tähendab 100% minatunde kadumist, 99% puhul pole termin korrektne. Näiteks vaimse ärkamise kuu on pendeldav, need on pilguheidud, näiteks kuskil siin jagatud video on pilguheidu näide, kus vene vaimleja ühel hetkel "kadus ära" köögis istumise ajal.
2
Vaimne ärkamine / Re: Kogemused
« Last post by loffe on 08 Apr 2025 »
Mõningad nn harjutused on tegelaskujudele selgelt teostamatud. Mäletan kui õpetaja soovitas haarata kätte mingi objekt, näiteks telefon, ja küsis siis õpilaselt, et kas ta tunneb et telefon muutub käes tühjuseks mône hetke möödudes. Sedalaadi tunnetust tavaliselt ikka ei saavutata. Õpetajale tundub kogu vormimaailm tühi ehk näiline, kuid õpilastel veel mitte, sestap harjutus ka ei toimi enamasti.

Mitmesuguseid nn harjutusi tasub sellegipoolest proovida, vähemalt mitte radikaalne maailmavaade seda soovitab. Kõrval-efektina võib tekkida nn peekri ületäitumus efekt, kus nn Otsimise energia väsib ja esineb nn alistumise nähtus.

3
Vaimne ärkamine / Re: Kogemused
« Last post by Naut on 08 Apr 2025 »
Käesolevat lauset lugedes ekraanilt lausume sisemise häälega lauset. Kõrvalolija ei kuule kuid lugeja kuuleb nn sisemist heli. Osad loevad omase hääletooniga, osad muudavad hääletooni sarnaseks lause autoriga. Selline sisemine kõne esineb igapäevaselt mõtiskledes, mitte ainult siinse teksti lugemisel.
Saab teha sellise harjutuse, et loe sisemise häälega 1st 5ni nii et esinevad ka môttepildid numbritest. Seejärel korda harjutust ilma piltideta, seejärel piltideta ja ainult sisemise häälega. Selgub, et 99+% inimesi omavad sisemise hääle vôimet, aga osadel haruharvadel see võime puudub. Mônedel on visualiseerimisega raskusi, mõnedel raskusi harjutuse sammuga nr 2 või 3.
Võib ette kujutada arvutimängu/videot kus on ekraanil tegelased eri võimekusega, kasvõi näiteks kirjeldatud sisemise kõne võime erisustega. Sedalaadi tegelasi kutsutaksegi Tegelasteks, või ka Avatarideks, ing k Character. Sageli valgustunud kasutavad väljendust enda kohta:  see Tegelaskuju siin. Nende jaoks on ilmselge, et nn päriselu on sama mis arvutimäng tegelastega. Arvutimängus paistab olema mingi reeglistik, näiteks näib seal olema liikumine ja otsuste tegemine, valikud, vaba tahe, erinevad võimed jne. Tava inimestele on intellektuaalselt mõistetav, et arvuti ekraanil toimuv pole ehtne. Ühelt pool on see värviliste punktide mass, teiselt poolt pole seal tegelaskuju vaba tahet vaid ekraani ees klaviatuuri kasutav olend mis otsusteb. Võib aduda, et tegelikult kogu arvutimäng on ainult näiline reaalsus, ainult paistab et seal on mingi intelligentne universum. Sarnaselt on ka nn päriselu inimestega tegelikult kõigest näiline. Esineb illusioon, et on otsustavad inimesed, ja reeglistik nagu gravitatsioon ja inimeste võimed ja oskused. On võimalik mõneti aduda, et tegelikult pãris maailm on sama näiline nagu arvutimängu sees, ning sarnane nn teadlike unenägudega. Adumise katseks võibki võtta harjutuse, kus ettekujutada, et päriselu on nagu arvutimäng tegelaskujudega. Ja teha seonduvaid sarnaseid muid harjutusi. Näiteks vaatlejapositsioonis vaadelda oma otsusi ja tegemisi ning proovida tunnetada, et nn mina neid otsusi ei teosta. Tulemuseks võib tekkida taipamine, et näiline reaalsus on väga sarnane arvutimängu omale. Ultimaatne tõdemus oleks, et nii arvuti ja arvutimäng kui ka mina ja päris elu ja maailm, on kõik ûhes teatri etenduses, üks muinaslugu, mitte et arvuti ekraan oleks tõekaugem kui päriselu. Ing k termin Story tõlkub kui muinasjutt, ja seda kasutatakse valdkonnas kui vormilise elu kirjeldamist. Näiline elu on nagu multifilm, arvutimäng, unenägu.

Multifilmi, arvutimängu tegelaskuju ei saa kuidagi väljuda multifilmist ega aduda, et teda ümbritsev pole reaalne. Nii ka nn päris elus ei saa minatundega persoon aduda et tegu pole mingi intelligentse universumiga vaid pigem kaootilise anarhiaga.

Õpetused püüavad esmalt vaatleja positsiooni praktiseerida esimese sammuna. Vaadelda ja vaatluse käigus esineb märkamisi. Näiteks vaadelda kuidas teostab ülal mainitud sisemise hääle kole harjutust, ja sellekäigus märgata ühtteist kuni ultimaatsemate märkamisteni, milleks on, et tegelikult ei eksisteeri vaatlejat ega nn mind, vaid esineb vaatlemise nähtus, ja see on näiline nähtus nagu ka kõik muu on näiline.

4
Jagan all videovestlust tooli teemal.

Valdkonnalistele tuntud legendaarne meditatsioonide kuningas toolimeditatsiion omab ultimaatses perspektiivis vastuolusid. Võib sõnastada nii, et nn otsimise energia ei ole suuteline end tapma. Isegi eesmark "eesmärke pole" on siiski eesmärk, seega ei ole võimalik pilooti välja lülitada, st piloot ise seda teha ei suuda, kasutagu siis tooli või mis iganes.
Vähem ultimaatsemalt hinnatuna pole olukord nii radikaalne.
Head vaatamist ja arutlust.

...
5
Vaimne ärkamine / Re: Vaimukirjandus, loengud, videod
« Last post by Naut on 18 Mar 2025 »
Monoloogi/muinajutu stiilis esse.
Põhi sõnum on terminis "haip", eesti keeles polegi sellele sõnale vist vastet.
Head arutölust.

...

Lugedes seda esseed märkad soovitusi kuidas elada ja olla. Näiteks soovitatakse mitte ihalda, ahnitseda, ja selgitatakse juurde, et kõik see illusoirne/ajutine ei too tegelikult õnne kuna ultimaatne reaalsus ehk õnn on juba olemas ja vaja on seda vaid märgata.

Sedalaadi õpetussõnalikke sokvitusi võib näha kui naiivseid, kui vaadata radikaalsema valdkonna caatepunktist, ja ka eksitavana. Kuid, eirates õpetussônade sisu ja nähes nende kõrvalefekti, siis nad kahtlemata viitavad ja vihjavad sellele mis On. Seetõttu igasugune essee ja mõttelõng on kasulik kui soovida hinnangut anda, kui soovida poliit/diplomaat korrektne olla, siis fraseerida, et ega nad kahjulikud pole.

Sellised mõtted esseed lugedes seekord.
6
Vaimne ärkamine / Re: Vaimukirjandus, loengud, videod
« Last post by loffe on 18 Mar 2025 »
Find out what remains.”
― Ramana Maharshi

Sedalaadi kolme etaplisi mõistujutte on teisigi, kolmas samm neis kõigis fraseeritakse sageli näiteks ka enesekaevelikult mina-konseptiooni terminiga küsitledes kes/mis sa oled.

Inimkeele piiratus piiratud meelekabariitides kasutab terminit Olema kui kõige üldisemat ja tõelähedasemat, veel tõelähedasemat sõna ja arusaama piiratud inimkeeles ei leidu. Teine küllalt lähedane on sõna Ebsiteerima, kuid see on nõrgem sest kaasab ruumi illusiooni.
Olemise mõiste hägustuks Eksisteerimise mõiste tasemele kui formuleerida kui OlemasOlev jms.

Kuna jumal/reaalsus on kirjeldamatu, siis osutub kogu sõnamass vaid potensiaalseks viiteks, kuid mitte kunagi otseseks definitsiooniks. Nii ka 3-etapilised salmid jm on vaid nö vihjavat, viitavad, suunavad, seejuures mitte alati ratsionaalloogilised stiilis "lind on see millel on tiivad ja nokk", vaid pigem kaudsema toimega stiilis "lind on see kui tuul kannab".

Tuntud meditatsioonide kuningaks olev tooli harjutus on sõnalise kirjelduse järgi selgesõnaline, pealtnäha  lihtne, kui soovida seda keerukamalt fraseerida siis kõlab see harjutus kui salmi kolmas etapp ülal, kui soovida veel keerukamalt sõnastada, siis on tegu taotlusega ilma taotlust omamata/tegemata. Igasugune taotlus ja eesmärk otsib miskit kuskilt, mõningaselt tõelähedasem seisukoht on otsida nn endast/seestpoolt, ultimaatsem tarkus on tooliharjutuse näide, kus ei otsita ei siit ega sealt. Nii on igasuguseid kirjeldusviise, mida võib liigitada tõelähedasemateks/paremateks ja mitte, kui on soovi. Mõnele võib koita kui soovitada pendeldavat jälgimisharjutust meelevaikuse ja tavamüra vahel liikudes, viimane kontrasteerub ja valdkonnas on termin Alistumine/Atsept viimase esinedes. Valdkonna terminoloogias Alistumine pole kirjanduse emotsioon, vaid minakahanev Pilguheit. Sedalaadi mõttelõng tooli teemal.

7
Vaimne ärkamine / Re: Vaimukirjandus, loengud, videod
« Last post by Naut on 12 Feb 2025 »
Las minna mis läheb,
Las tulle mis tuleb,
Leia mis jääb.

“Let what comes come.
Let what goes go.
Find out what remains.”
― Ramana Maharshi

Sedalaadi teradest on tuntuimaks slõuganiks kujunenud Let It Go/Flow. Budistlikus keeles klammerdumise idee. Ultimaatselt pole voli, ja sedalaadi õpetused tugevdavad näilist ego.

Ůlemine tarkusetera on Buda Kõik on ajutine ideology refraseering.


8
Minu hetk tänases päevas / Re: Täna nägin ja klõpsutasin
« Last post by Q11 on 06 Jan 2025 »
Nähtavasti 2023 Jaanuar tulid esimesed postitused siia foorumisse, kuid sisuliselt seesama siinne üks ja ainus sama foorum tegutses eesti vaimsuse valdkonnas juba ca 10 aastat tagasi, tolla oli nimeks Valkond-com.

Tänapäeval saab luua alamfoorumeid näiteks ka Reddit'isse. Inglise keelsed vaimsuse tuntud foorumid on ikka samad, uusi pole juurde tulnud. Valdavaks sotsialiseerumiseks valdkonnas on kujunenud tasulised Zoom videokonverentsid.
Kel vaimsus on resoneerinud, sis Linkide pangas on terve nimekiri foorumitest ja nn Valgustunutest. Tänapäeval Youtube poolt automaatselt pakutavad videod viivad ise erinevate ôpetajate ja allikate juurde, selline pealtnäha automatism on vaimsuse sõnumiga kooskõlas.

https://i.imgur.com/yibZ4jl.jpeg
9
Venekeelne video valgustunust, huvitavad metafoorid, näiteks, et väike laine küsitleb suurematelt lainetelt eksitentsiaalsust.


https://imgur.com/fcT0Pwd

...
10
Videokanal eestlasest Krisna-suunitlusega juutuberist, teeb muusikat, mõtiskleb jumala-temaatikast, budismist, jms.
Yuotube esileht/algoritm pakub sellsieid leide varem või hiljem neile, kel on valdkonna huvi omandatus.
Ega muid leidmise meetodeid eriti ei esinegi, teinekord valdkonna foorumtiest või mõnest vaimsuse foorumsit leiab ka.
Sellel leiul midagi erilist pole, kuivõrd vast see et tegu üliväikse rahvuse üliharuldase valdkonna harrastajaga, nimelt siis vaimsuse valdkonnaga tegelejaga, sellsieid on miljoni hulgas väga vähe.
Kunagi küsisin nn valgustunult, et ütle, miks tänapäeval indias ei ole vaimsusega tegelejaid ja õpetajaid nii palju, teise küsimusena küsisin, et mis võiks olal seletuseks, et just Indiat peetakse vaimsuse allikaks. Mis te arvate, msi vastuseks anti?

Kui nn intuitsiooni rakendada, siis tundub, et sellel krisna-muusikul on justnimelt muusikaga tegelemisel avaldunud mõningad pilguheidud, ja arvatavasti ka tema jooga-klasse pakkuv partner on teda mõjutanud rohkem vaimsuse suunas. Sedalaadi selgituste kerkimine ei oma mingit tõepõhja, lihtsalt võtta neid kui võimalikke selgitusi.

Võib-olla veel kommenteeriks enne arutluse alustamist, et ega ei maksa arvata, et jsut teie emakeelt kõnelev õpetaja vms on kuidagi parem või erilisem teistest. Sama on nn mantratega, et ega india keelsed mantrad pole paremad kui eestikeelsed.

Meenus nüüd veel hiljutine uus Villido video. Siis toda vaadates peaks kindlasti teil kerkima mitu vastuolu punkti tema jutus, kui võtta seda mittekahesuse vaatekohast. Lühidalt öeldes, oli tema video eriti persoonikeskne, rõhutades kuidas persoon peaks arendama ja olema, iga mittekahesuse õpetaja tituleeriks selel koheselt muinasjutuks ja küsiks peale, et kes see illusoorne on, kes vabathteliselt arendab end tema soovituste järgi. Samas sageli esitub tema looming küllalt mittekahesuslikult, aga omamoodi kirjanduslikus võtmes. Ülal mainitud india keelsete mantrate aergumendi peale on villido kostnud vastupidist, seetõttu ta meenuski hetkel.

Kukkus välja kahe eestlasest juutuuberi kirjeldamisega kokkuvõttes. Eks neid ole mõni rohkemgi, kuid puhtalt mittekahesuse omi on ainult 1 kajastatud. Tema poolseid hiljutisi videosid pole sattunud peale vaatama. Valgustunu nimetas teda ilusaks energiaks, nagu meenub.

Kui teid on vaimsus puudutanud, siis kahtlemata mingite õpetajate mõjuvälja satute. Õpetusteta ja õpetajateta nn kogematta ärkamist pole ma varem kuulnud veel, küll aga spritituaalsed kogemused tekivad juhuslikult ilma teadmata, ja hiljem siis raporteeritakse, et saadi alles hiljem aru, milelga tegu. Teoreetiliselt on ka juhuslik mittekahesuslik pilguheit täiesti võimalik, kuid praktiliselt pole olnud kuulda sellisest, tavaliselt on ikka mingi õpetusmõju olemas, näiteks kasvõi religiooniraamat. Õigem siis fraseerida, et praktiliselt näib nii olema.

Nagu allolevas videokanalis ühe video pealkiri on "mõttemõlgutused", siis nõnda ka võib fraseerida siia, et head edasist mõttemõlgutust.

...
Pages: [1] 2 3 ... 10