Siin teemas on kokkuvõte nädala/kuu jooksul toimunud foorumiaktiivsusest, mida mitteloginud/külastajad ei näe.
Kui te pole kasutajana sisseloginud, sisi kuvatakse allolevatele linkidele vajutades järgmine teade:
The topic or board you are looking for appears to be either missing or off limits to you.
Kui teil on õnenstunud kuu esimesel kuupäeval läbida intervjuu, et saada õigus lugeda kasutajate kataloogi, aga uudis asub omakorda veel sügavamal nn priviligeeritud kasutajate kataloogis, siis saate sama teate.
Vahel tõstetakse külastajatele osaliselt 20% nähtav osa priviligeeritud kasutajate kataloogist, et saada aimu, mis teemadel jutt käib, aga osad teemad on täiesti 100%-liselt peidus nii kasutajate kui priviligeeritud kasutajate poolt. Näiteks kui tegu on nn Regressi-kursusega, siis sinna ligipääsuks on vaja erikokkulepet. Nieit kokkuvõtvalt kolmetasemeline nähtavus, kus külastajad näevad siis vähem ja vähemsisulisi teemasid, kuid vahel saavad väikest osalist pilguheitu kinnistesse teemadesse. Tasemeid määrab igakuine uute kasutajate intervjuu, ning seejärel jooksvalt. Teistes peegeldus-foorumites kasutatakse hoopis teistsugusemaid lähenemisi, siin peegelduses nr 2 aga kirjeldatud 3-tasemelist süsteemi. Võib ka nimetada 3-4 tasemelist, kuna osad 3'nda taseme teemad on peidus kõigi eest ja vajavad väga veenvat eriluba.
Sedalaadi süsteem on argielus tuntud, näiteks ülikool-keskkool-põhikool, või näiteks huviringid, näiteks riigisaladuste astmed, jne.
Kui teil tekib stress, et sügavama tasemele ei lasta, siis olete stressi näol tõestanud, et te poelgi valmis sügavama astme dimensiooniks. Tehke vaimujoogasid kui on kahtlased ihad-stressid. Kui teile miskit ei meeldi, siis minge teistesse/leebematesse peegeldus-foorumitesse, või muudesse foorumitesse, või tehke ise foorumeid. Ma olen taseme-intervjuusid rohkelt läbi viinud ja oman mitmeid aktiivseid foorumeid, ma ei mäleta millal debatte/argumentatsioone kaotasin, seetõttu kokkuvõtvalt soovitan lihtsalt tuntud populaarset soovitust otsetõlkena: "on, mis on". Eesti keeles võibolla passib paremini: võtke või jätke. minupoolne lühisoovitus on, et kui resoneerub, siis tegutsege, kui mitte, siis mitte.
Kui te soovite ultimaatsel tasemel fraseeringut, siis Mittekeegi ei otsusta Mittemidagi, seetõttu kui juhtub, et satute kolmandasse dimensiooni või mitte, siis nii on ja las ollab.
Ma kirjeldan intervjuusid kui mahti saan, aga näiteks peate olema valmis küsimuseks: Tooge buda, jeesuse ja enda ühised vead välja. Selline juhunäite teema ehk annab aimu. Ma ei plaani teemasid, võib juhtuda, et saate ka küsimuse "Mida sa oeld tulnud andma?" või miks 2+2 on 5, või "mida hommikul tegid". Sünnib sellien itnervjuu nagu sünnib, pole midagi ettevalmsitada ega karta. Ma pole aastate jooksul kedagi ka bänninud ega Inimõiguslikke privileege rikkunud, käitun budistlikku/sprituaalse eetika tasemel enamasti, niiet traumaohtu pole. Kui teid tõstetakse privileegi dimensioonist nr 2 üle dimensiooni 1, siis mis siis ikka, mingiks emotsionaalsuseks pole alust eha vajadust.
Lisan veel, et päris kindlasti ei resuneeru kui eesmärgiks on lugemine, pigem ikka vastupidine ja nagu Liiv väljendab. Te ei tule kuhugile lugema midagi, lugemine on dimensioon 0/null kui soovite. Samuti ei ole vjadust ei kirjutajate, dialoogijate ega kellegi järele, pidage ka see tahk arves.
Võibolla peaks tõstma kuhugile reeglite teema alla osa siinset teksti, aga kordan taas ülal öeldut, et kui toimub tõstmine või mis iganes, siis las toimub. Ja nii kõige kohta: it is what it is.
Godspeed.
