vaimne ärkamine

Valdjkonnas kahtlemata enim mainitud film on Maatriks.
Eks iga film mis lausuks nagu alloelvalt, et lusikaid tegelikult pole, ja et realiseerigem-märgakem asju.
Kuid on ka teisi filme, mida pakute Top 2 legendaarsuse peale?

https://www.youtube.com/watch?v=Wed7fS5UfC0

Jagan huvi omastuse puhul allolevat videot füüsikalise liikumise termini teemal.
Liikumine tähendab teatavasti ,et nähtavasti miski objekt eksisteerib ja liigub ühest ruumipunktist teise.
Paigalseis kuid ka liikumine pole Reaalsed, see on siis põhisõnumiks, et siis ka paigalseis pole tõelähedane.
Siit siis ka arutluseks tonnide ja dekaadide kuhjal arutlust, kui eales keegi tunenb soovi sel või muul vaimsuse teemal.
Head arutlust.

https://www.youtube.com/watch?v=....

Legendaarne môttdtera: ei see ega too.

See môtteyera on ülemõistuslik, hoomamatu. Näiteks siis, sigaretid ja õunad, nad ei ole head ega halvad, kasulikud ega kahjulikud. Limiteeritud mõistus saab seepeale ainult intellektuaalselt seda mõtestada, ja korrata kui autoriteedilt kuuldud tarkusetera, fraseerides, et autoriteetne allikas ütleb, et pole see ega too. Kuid reaalset taipamist sinnajuurde ei ole suuteline tegema, ja jãtkub tegelikult dualistlik polariseeriv sildistamine, enamasti siis õuntesse positiivselt suhtumine.

Sedalaadi persooni-keskne dualism on ûlemôistsuslik, ja seetõttu religioonid on võtnud lihtsustavaid/mugavdavamaid väljendusviise, näiteks siis lambakarjatamise kirjandislikud jutud.

Vaimsuse valdkonnaga kursis olijad on teadlikud teaduse olemusest. Internetist leiab rohkelt selgitusi, teadus on vaatlejapõhisuse tõttu väär, vaimsuse valdkonna perspektiivist. Pisut vähem on tuntud seisukoht, et teadus ei defineeri termineid vaid kirjeldab nende erinevusi teistest objektidest. Pisut rohkem ollakse kuulnud, et kõik on konseptuaalne, môisteid usutakse mitte ei mõisteta.

Kuidas seda keskmist ülal mainitud asjaolu intellektuaalst taibata?
Toda erinevuste kirjeldamist. Selleks vôib harjutuse mõttes vaada vikipeediast näiteks kassi definitsiooni, ing k vôi eesti keelset. Ja vaadata, kas sealne tekst selgitab, mis on kass, või hoopis kirjeldab kuidas kass erineb teistest. Selgub, et tõesti kassi ei defineerita, vaid tuuakse dualistlikke erisusi kassi ja muu nähtava vahel. Ja selline harjutus ilmestab teaduse ja näilise reaalsuse kaheldavust.

Ing k viki ütleb, et kass on loom, ja loom defineeritakse kui imetaja, ja imetaja kui organismiks, ja kogu ahel tavaliselt lõppeb klausliga, et ega teadus pole päris selgusele jõudnud mis see organismi termin ikka on. Ja kogu ahela etapid kirjeldavad erisusi muust dualismist. Näiteks, kass kui imetaja erineb teistest kuna on imetamine mida teistel pole, näiteks porgandid ei imeta. On lihtne märgata, et kogu pikk hierarhiline kassi definitsioon esineb erisuste kaardistamisega. Kokkuvõttes on nii:

1. On korvitäis objekte.
2. Teadus ei mõista neid, kuid näeb erisusi nende vahel.
3. Iga objekti kohta tuuakse välja tema erisused teiste objektidega võrreldes ja seda tituleeritakse definitsiooniks.
4. Näiteks kui lihtsustatud korvis nimega Maailm on 4 objekti, siis teadus loob mõiste Objekt1 sellise definitsiooniga:
Objekt1 on selline, et erineb Objekt2-st tunnuse T1 võrra, ja Objekt2 erineb objektidest O3 ja O4 selle ja tolle võrra, nin o4 on ebaselge kuid miski ta näib olevat. Tulemuseks on usk, et ju teadus ja vikipeedia on tõelähedane, ja viki leht ongi definitsioon. Paraku aga selline usk on tõekauge, definitsiooni pole, on erisuste jada kuni aksiomastlise uskumiseni välja.

Seda kôike saab vikipeediast kassi vôi muu objekti puhul näha ja taibata.

Selline harjutus.

Igasugune intellektuaalne lähenemine on meelepiirangute tõttu mittekuhugile viiv, ja veel ultimastsemalt fraseerides, et reaalselt polegi kuhugile midagi viia ega jõuda. Aga see on juba meeleûlene tôde, mõistetamatu.

Käesolevat lauset lugedes ekraanilt lausume sisemise häälega lauset. Kõrvalolija ei kuule kuid lugeja kuuleb nn sisemist heli. Osad loevad omase hääletooniga, osad muudavad hääletooni sarnaseks lause autoriga. Selline sisemine kõne esineb igapäevaselt mõtiskledes, mitte ainult siinse teksti lugemisel.
Saab teha sellise harjutuse, et loe sisemise häälega 1st 5ni nii et esinevad ka môttepildid numbritest. Seejärel korda harjutust ilma piltideta, seejärel piltideta ja ainult sisemise häälega. Selgub, et 99+% inimesi omavad sisemise hääle vôimet, aga osadel haruharvadel see võime puudub. Mônedel on visualiseerimisega raskusi, mõnedel raskusi harjutuse sammuga nr 2 või 3.
Võib ette kujutada arvutimängu/videot kus on ekraanil tegelased eri võimekusega, kasvõi näiteks kirjeldatud sisemise kõne võime erisustega. Sedalaadi tegelasi kutsutaksegi Tegelasteks, või ka Avatarideks, ing k Character. Sageli valgustunud kasutavad väljendust enda kohta:  see Tegelaskuju siin. Nende jaoks on ilmselge, et nn päriselu on sama mis arvutimäng tegelastega. Arvutimängus paistab olema mingi reeglistik, näiteks näib seal olema liikumine ja otsuste tegemine, valikud, vaba tahe, erinevad võimed jne. Tava inimestele on intellektuaalselt mõistetav, et arvuti ekraanil toimuv pole ehtne. Ühelt pool on see värviliste punktide mass, teiselt poolt pole seal tegelaskuju vaba tahet vaid ekraani ees klaviatuuri kasutav olend mis otsusteb. Võib aduda, et tegelikult kogu arvutimäng on ainult näiline reaalsus, ainult paistab et seal on mingi intelligentne universum. Sarnaselt on ka nn päriselu inimestega tegelikult kõigest näiline. Esineb illusioon, et on otsustavad inimesed, ja reeglistik nagu gravitatsioon ja inimeste võimed ja oskused. On võimalik mõneti aduda, et tegelikult pãris maailm on sama näiline nagu arvutimängu sees, ning sarnane nn teadlike unenägudega. Adumise katseks võibki võtta harjutuse, kus ettekujutada, et päriselu on nagu arvutimäng tegelaskujudega. Ja teha seonduvaid sarnaseid muid harjutusi. Näiteks vaatlejapositsioonis vaadelda oma otsusi ja tegemisi ning proovida tunnetada, et nn mina neid otsusi ei teosta. Tulemuseks võib tekkida taipamine, et näiline reaalsus on väga sarnane arvutimängu omale. Ultimaatne tõdemus oleks, et nii arvuti ja arvutimäng kui ka mina ja päris elu ja maailm, on kõik ûhes teatri etenduses, üks muinaslugu, mitte et arvuti ekraan oleks tõekaugem kui päriselu. Ing k termin Story tõlkub kui muinasjutt, ja seda kasutatakse valdkonnas kui vormilise elu kirjeldamist. Näiline elu on nagu multifilm, arvutimäng, unenägu.

Multifilmi, arvutimängu tegelaskuju ei saa kuidagi väljuda multifilmist ega aduda, et teda ümbritsev pole reaalne. Nii ka nn päris elus ei saa minatundega persoon aduda et tegu pole mingi intelligentse universumiga vaid pigem kaootilise anarhiaga.

Õpetused püüavad esmalt vaatleja positsiooni praktiseerida esimese sammuna. Vaadelda ja vaatluse käigus esineb märkamisi. Näiteks vaadelda kuidas teostab ülal mainitud sisemise hääle kole harjutust, ja sellekäigus märgata ühtteist kuni ultimaatsemate märkamisteni, milleks on, et tegelikult ei eksisteeri vaatlejat ega nn mind, vaid esineb vaatlemise nähtus, ja see on näiline nähtus nagu ka kõik muu on näiline.

Las minna mis läheb,
Las tulle mis tuleb,
Leia mis jääb.

“Let what comes come.
Let what goes go.
Find out what remains.”
― Ramana Maharshi

Sedalaadi teradest on tuntuimaks slõuganiks kujunenud Let It Go/Flow. Budistlikus keeles klammerdumise idee. Ultimaatselt pole voli, ja sedalaadi õpetused tugevdavad näilist ego.

Ůlemine tarkusetera on Buda Kõik on ajutine ideology refraseering.

Märkaja foorumist hiljutine video, kus meister sooviab rääkimist, refereerib teisi meistreid, kes samuti tituleerivad rääkimise üheks jumalalähedasemaiks väeks.
Meistrile endale soovitaks, et jätkaku rääkimise maagiaga, kuid peaaegu üldse pole tema poolt mittekahesuse sõnumit kerkimas. See võib olla musternäide õpetuste duaalsest kahjupoolest, kus küll spirituaalne pool pisut kerkib kuid ka tugevdab egot, nii ka meister rõhutab endale ja teistele teekonna vajalikkust, arengut, eesmärke, ja loeb aina uusi materjale ja muidugi spirituaalselt küpseb, kuid ka vaimselt loob pidurdus ankrut.
Minu soovitus talle on leida võimalus rääkimisvõimekusega isikuga mittekahesuse teemal, võib lausa valgustunuga eesti keeles seda täna teha. See oleks nagu sidrunihein supi sisse, annaks talle senipuuduva vürtsi.
Võimalik, et kunagi annan talke sellesõnumi ise edasi, või tehke seda teie ise.
Ultimaatselt pole enesearengut kuna pole enest, kuid seda tuleks vähemalt aduda ja taibata, mitte intellktuaalselt kuulda, ja selline taip esineb kõrgtasemel rääkimise teel kui tema termineid kasutada.
Vaadake ise tema videot ja head rääkimist.