vaimne ärkamine

Legendaarne môttdtera: ei see ega too.

See môtteyera on ülemõistuslik, hoomamatu. Näiteks siis, sigaretid ja õunad, nad ei ole head ega halvad, kasulikud ega kahjulikud. Limiteeritud mõistus saab seepeale ainult intellektuaalselt seda mõtestada, ja korrata kui autoriteedilt kuuldud tarkusetera, fraseerides, et autoriteetne allikas ütleb, et pole see ega too. Kuid reaalset taipamist sinnajuurde ei ole suuteline tegema, ja jãtkub tegelikult dualistlik polariseeriv sildistamine, enamasti siis õuntesse positiivselt suhtumine.

Sedalaadi persooni-keskne dualism on ûlemôistsuslik, ja seetõttu religioonid on võtnud lihtsustavaid/mugavdavamaid väljendusviise, näiteks siis lambakarjatamise kirjandislikud jutud.

Asendasin huvi äratuseks võtmefraasid küsimärkidega huvilistele, ja lisasin alla ka kerkinud analüüsi.
Kas kerkib mingeid mõtteid sellepeale või ülemiste aastavanuste piiblilõikude arutelu kohta?

Quote from: Üksik on 11 Jul 2025

I shall not be in want.

"I shall not want” means I shall have something that eludes most people today. I shall have contentment, security, fellowship with God, and that is enough. When the Lord is my shepherd, I always have enough.

Selle religioosse tahtmiste fraasi tähendus on sama mis vsimsuse valdkonnas, kus õeldakse, et kôik on juba tãiuslik, seega ka pole tahtmisi ega midagi tahta, ning fundamentaalselt tahtjat.

Juhtumisi tõene väide, või mis?

https://www.youtube.com/watch?v=L6QUv99N4Zo

Vaimsuse valdkonnaga kursis olijad on teadlikud teaduse olemusest. Internetist leiab rohkelt selgitusi, teadus on vaatlejapõhisuse tõttu väär, vaimsuse valdkonna perspektiivist. Pisut vähem on tuntud seisukoht, et teadus ei defineeri termineid vaid kirjeldab nende erinevusi teistest objektidest. Pisut rohkem ollakse kuulnud, et kõik on konseptuaalne, môisteid usutakse mitte ei mõisteta.

Kuidas seda keskmist ülal mainitud asjaolu intellektuaalst taibata?
Toda erinevuste kirjeldamist. Selleks vôib harjutuse mõttes vaada vikipeediast näiteks kassi definitsiooni, ing k vôi eesti keelset. Ja vaadata, kas sealne tekst selgitab, mis on kass, või hoopis kirjeldab kuidas kass erineb teistest. Selgub, et tõesti kassi ei defineerita, vaid tuuakse dualistlikke erisusi kassi ja muu nähtava vahel. Ja selline harjutus ilmestab teaduse ja näilise reaalsuse kaheldavust.

Ing k viki ütleb, et kass on loom, ja loom defineeritakse kui imetaja, ja imetaja kui organismiks, ja kogu ahel tavaliselt lõppeb klausliga, et ega teadus pole päris selgusele jõudnud mis see organismi termin ikka on. Ja kogu ahela etapid kirjeldavad erisusi muust dualismist. Näiteks, kass kui imetaja erineb teistest kuna on imetamine mida teistel pole, näiteks porgandid ei imeta. On lihtne märgata, et kogu pikk hierarhiline kassi definitsioon esineb erisuste kaardistamisega. Kokkuvõttes on nii:

1. On korvitäis objekte.
2. Teadus ei mõista neid, kuid näeb erisusi nende vahel.
3. Iga objekti kohta tuuakse välja tema erisused teiste objektidega võrreldes ja seda tituleeritakse definitsiooniks.
4. Näiteks kui lihtsustatud korvis nimega Maailm on 4 objekti, siis teadus loob mõiste Objekt1 sellise definitsiooniga:
Objekt1 on selline, et erineb Objekt2-st tunnuse T1 võrra, ja Objekt2 erineb objektidest O3 ja O4 selle ja tolle võrra, nin o4 on ebaselge kuid miski ta näib olevat. Tulemuseks on usk, et ju teadus ja vikipeedia on tõelähedane, ja viki leht ongi definitsioon. Paraku aga selline usk on tõekauge, definitsiooni pole, on erisuste jada kuni aksiomastlise uskumiseni välja.

Seda kôike saab vikipeediast kassi vôi muu objekti puhul näha ja taibata.

Selline harjutus.

Igasugune intellektuaalne lähenemine on meelepiirangute tõttu mittekuhugile viiv, ja veel ultimastsemalt fraseerides, et reaalselt polegi kuhugile midagi viia ega jõuda. Aga see on juba meeleûlene tôde, mõistetamatu.

sikhismi vaimsus.
head arutlemist, ning ka vaatamsit.

...